Prantsusmaa

Poll without page-refresh

Article on other languages:

	del.icio.us
	Digg
	Furl
	Reddit
	Rojo
	Add to OnlyWire

Prantsuse Vabariik
République Française



Prantsusmaa lipp	Prantsusmaa embleem

Deviis: Liberté, Égalité, Fraternité
(Vabadus, võrdsus, vendlus)

547 030 km²

Rahvaarv (2007)
Rahvastiku tihedus

64 102 000

110 in/km²

Rahaühik

euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank)

.fr

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.

Loodus

Pinnamood

Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.

Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.

Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.

Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest.

Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.

Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.

Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.

Kõrged mäed

Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).

Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.

Riik

Riigikord

Prantsusmaa on presidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant.

Haldusjaotus

Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus

Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines)

Prantsusmaa piirkonnad

Alsace
Akvitaania (Aquitaine)
Auvergne
Alam-Normandia (Basse-Normandie)
Burgundia (Bourgogne)
Bretagne (bretooni keeles Breizh)
Keskpiirkond (Centre)
Champagne-Ardenne
Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus)
Franche-Comté
Ülem-Normandia (Haute-Normandie)
Île-de-France
Languedoc-Roussillon
Limousin
Lorraine
Midi-Pyrénées
Nord-Pas-de-Calais
Pays de la Loire
Picardie
Poitou-Charentes
Provence-Alpes-Côte d'Azur
Rhône-Alpes

Sümbolid

Riiklikud sümbolid

Rahvuslikud sümbolid

Tähised

Vapp

Kultuur

Majandus

Väliskaubandus

Eksport

Vein
Autod
Lennumasinad
Autode tagavaraosad
Ravimid
Elektroonikatooted

Import

Autod
Naftatooted
Automaatikaseadmed
Autode tagavaraosad
Naftatooted

Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra.

Energeetika

77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades.

Ajalugu

Gallia

Pikemalt artiklis Gallia

Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa.

Frangid

Pikemalt artiklis Frangid

Pikemalt artiklis Frangi riik

Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vaatu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile.

Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks.

Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi.

Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814–840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884–887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki.

Keskaegne Prantsusmaa

Pikemalt artiklis Keskaegne Prantsusmaa

Vaata ka

Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:

France

Euroopa Liit (EL)
Austria \| Belgia \| Bulgaaria \| Eesti \| Hispaania \| Holland \| Iirimaa \| Itaalia \| Kreeka \| Küpros \| Leedu \| Luksemburg \| Läti \| Malta \| Poola \| Portugal \| Prantsusmaa \| Rootsi \| Rumeenia \| Saksamaa \| Slovakkia \| Sloveenia \| Soome \| Suurbritannia \| Taani \| Tšehhi \| Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
Ameerika Ühendriigid \| Belgia \| Bulgaaria \| Eesti \| Hispaania \| Holland \| Island \| Itaalia \| Kanada \| Kreeka \| Leedu \| Luksemburg \| Läti \| Norra \| Poola \| Portugal \| Prantsusmaa \| Rumeenia \| Saksamaa \| Slovakkia \| Sloveenia \| Suurbritannia \| Taani \| Tšehhi \| Türgi \| Ungari

Euroopa maad
Iseseisvad riigid: Albaania \| Andorra \| Armeenia¹ \| Aserbaidžaan¹ \| Austria \| Belgia \| Bosnia ja Hertsegoviina \| Bulgaaria \| Eesti \| Gruusia¹ \| Hispaania \| Holland \| Horvaatia \| Iirimaa \| Island \| Itaalia \| Kasahstan² \| Kosovo \| Kreeka \| Küpros¹ \| Leedu \| Liechtenstein \| Luksemburg \| Läti \| Makedoonia \| Malta \| Moldova \| Monaco \| Montenegro \| Norra \| Poola \| Portugal \| Prantsusmaa \| Rootsi \| Rumeenia \| Saksamaa \| San Marino \| Serbia \| Slovakkia \| Sloveenia \| Soome \| Suurbritannia \| Šveits \| Taani \| Tšehhi \| Türgi² \| Ukraina \| Ungari \| Valgevene \| Vatikan \| Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa \| Akrotiri ja Dhekelia¹ \| Gibraltar \| Guernsey \| Fääri saared \| Jan Mayen \| Jersey \| Man \| Svalbard
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ \| Lõuna-Osseetia¹ \| Põhja-Küpros¹ \| Transnistria
¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias ² suurem osa territooriumist Aasias
Aafrika maad \| Aasia maad \| Austraalia ja Okeaania maad \| Ameerika maad \| Euroopa maad

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa"

Kategooriad: Euroopa maad | Prantsusmaa

This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.