Leedu

Article on other languages:

del.icio.us del.icio.us
Digg Digg
Furl Furl
Reddit Reddit
Rojo Rojo
Add to OnlyWire
leedu
{{{omakeelne_nimi_2}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}}
{{{10}}}
Leedu Leedu
Leedu lipp Leedu vapp
Leedu asendikaart
Riigihümn Lietuva, tėvyne mūsų
Pealinn Vilnius
Pindala 65 200 km²
Riigikeel(ed) leedu keel
Rahvaarv 3 366 200 (2008)
Rahvastiku tihedus 51,7 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Valdas Adamkus
Peaminister Gediminas Kirkilas
Iseseisvus - väljakuulutamine
Vene keisririigist 16. veebruaril 1918
- tunnustamine
12. juulil 1920
SKT 54,03 miljardit USD (2007)
SKT elaniku kohta 17 104 USD
Rahaühik Leedu litt (LTL)
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen .lt
ROK-i kood LTU
Telefonikood 370


Leedu on riik Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga.

Leedu pealinn Vilnius asub mõnikümmend kilomeetrit loodusgeograafilise Euroopa keskmest edelas.

Sisukord

Loodus

Rannajoon

Leedul on 99 km liivast rannikut.

Pinnamood

Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Žemaitija, Aukštaitija ja Dzūkija kõrgustik).

Leedu kõrgeim punkt on Aukštojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapinė mägi (293,6 m) ja Kruopinė mägi (293,4 m).


 Pikemalt artiklis Leedu jõgede loend
 Pikemalt artiklis Leedu järvede loend

Rahvastik

Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824.

Rahvuslik koosseis

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22488 (0,65%).

Iive

Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.

aasta elussünde surmajuhte loomulik iive
1994 42376 46486 –4110
1995 41195 45306 –4111
1996 39066 42896 –3830
1997 37812 41143 –3331
1998 37019 40757 –3738
1999 36415 40003 –3588
2000 34149 38919 –4770
2001 31546 40399 –8853
2002 30014 41072 –11058
2003 30598 40990 –10392
2004 30419 41340 –10921
2005 30541 43799 –13258
2006 31265 44813 –13548

Asulad

 Pikemalt artiklis Leedu linnade loend

Ajalugu

Leedu Suurvürstiriik

 Pikemalt artiklis Leedu Suurvürstiriik

Liit Poolaga

1447–1492 ja 1501–1569 olid Leedu ja Poola personaalunioonis. Lublini uniooniga (1569) liitusid Leedu ja Poola üheks riigiks: Rzeczpospolitaks. Leedu säilitas oma haldus- ja kohtuorganid, sõjaväe ning riigikassa. Võim kuulus Poola-Leedu ühisele seimile. III Leedu statuut 1588 vormistas šlahta seisusena. Pärast Bresti uniooni (1596) edenes katoliiklus.

Vene-Poola sõja ajal 1654–1667 hõivasid Venemaa väed suure osa Valgevenest, kuid Andrussovo vaherahuga 1667 jäi maa Rzeczpospolitale. 1705–1709 toimusid Leedu aladel mitmed Põhjasõja lahingud. Sõjad Venemaa ja Rootsiga 16. sajandi keskpaigast 18. sajandi alguseni kurnasid Leedut. Teravnesid klassi- ja rahvuslikud vastuolud. Leedu šlahta poolastus 17. ja 18. sajandil tunduvalt. Sõdades kannatanud majandus elavnes 18. sajandi II poolel, hakkasid tekkima varakapitalistlikud suhted. Leedut haaras ka Poolas Tadeusz Kościuszko juhtimisel 24. märtsil 1794 puhkenud ülestõus.

Venemaa keisririik

Rzeczpospolita jagamisega 1772–1795 läksid endise Leedu suurvürstiriigi alad Venemaa keisririigi valdusesse, välja arvatud Sūduva ja osa Podlaasiast (need liideti Venemaa keisririigiga vastavalt 1815 ja 1807) ning Saksa Ordule ja hiljem Preisimaale kuulunud Klaipėda (Memeli) ala. 1796 moodustati Leedu kubermang, mis hiljem jaotati Vilniuse ja Kaunase kubermanguks.

1820. aastail, eriti pärast 1830.–1831. aasta Novembriülestõusu lämmatamist tugevnes tsarismi poliitiline surve: likvideeriti üliõpilaste salaseltsid "Filomaadid" ja "Filaretid", 1832 suleti Vilniuse Ülikool. 1863 Poolas puhkenud tsarismivastane Jaanuariülestõus haaras ka Leedu alasid (seda juhtisid Zygmunt Sierakowski, Antanas Mackevičius ja Kastuś Kalinoŭski). Pärast ülestõusnute lüüasaamist Biržai juures 7.–9. mail 1864 lämmatati ülestõus Vilniuse kindralkuberneri Mihhail Muravjovi juhtimisel. 1864–1904 oli keelatud leedukeelsete raamatute trükkimine ladina tähestikus, leedu keel oli koolides ja ametiasutustes keelatud. Preisi valitsus saksastas Klaipėda ala, kus 1872 keelati koolides leedu keele kasutamine.

1860. aastail algas streigiliikumine. 1900 tekkis uus partei Poola Kuningriigi ja Leedumaa Sotsiaaldemokraatia. Aastatel 1905–1906 toimus Leedus palju streike, relvastatud kokkupõrkeid politseiga ja talupoegade väljaastumisi. I maailmasõja ajal hoogustus Saksa vägede poolt 1915 okupeeritud Leedus revolutsiooniliikumine.

Leedu parempoolsed poliitikud moodustasid septembris 1917 Saksa okupatsioonivõimude toetusel oma võimuorgani, Leedu Nõukogu, mis võttis 16. veebruaril 1918 vastu Leedu riigi moodustamist käsitleva deklaratsiooni. Leedu Rahvusnõukogu kuulutas Mindaugas II 9. juulil 1918 kuningaks. Ta sai Saksa Keisririigi toetusel juriidiliselt võimul olla kuni 2. novembrini 1918. 8. detsembril 1918 moodustati Vilniuses Ajutine Revolutsiooniline Tööliste ja Talupoegade Valitsus; seda juhtis Vincas Kapsukas. 22. detsembril 1918 tunnustas Vene SFNV valitsus Leedu NSV iseseisvust. Novembrist 1918 jaanuarini 1919 hõivas Punaarmee koos kohalike partisanidega suurema osa maast. 1. jaanuaril 1919 kuulutati Smolenskis välja Valgevene NSV. 5. jaanuaril 1919 viidi valitsus Minski, mis jäigi Valgevene pealinnaks. Veebruariks 1919 oli Kesk- ja Ida-Leedu revolutsioonilise valitsuse kontrolli all. 18.–20. veebruaril 1919 toimus Vilniuses Leedu nõukogude I kongress, mis kinnitas Leedu ja Valgevene ühinemise Leedu-Valgevene NSV-ks. 27. veebruaril 1919 valiti Leedu ja Valgevene NSV ühine valitsus (esimees Vincas Kapsukas). Veebruaris-augustis 1919 hõivasid Poola väed osa Leedu ja Valgevene NSV-st, sealhulgas 21. aprillil Vilniuse. Aprillis 1920 algas Poola-Nõukogude sõda. Juulis 1920 hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutasid Vilniuse ala Leedule, kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, juute 41%). 9. oktoobril 1920 hõivasid Poola väed Vilniuse uuesti ning Leedu pealinnaks kuni 1940. aastani oli Kaunas.

Leedu Vabariik

Kuulutati välja 16. veebruar 1918.

Leedu NSV

 Pikemalt artiklis Leedu NSV

Leedu Vabariik

Riik

Haldusjaotus

Leedus on kolmetasandiline haldusjaotus. Kogu riik on jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunevad 2. järgu haldusüksusteks, milleks võivad olla omavalitsused (savivaldybė), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Viimased omakorda jagunevad madalaima taseme omavalitsusteks – seniūnija. Seniūnija võib hõlmata ühe asula, mitu asulat või ka ainult linnaosa.

Leedu maakonnad:

Leedu parlament on 141-kohaline Seimas.

Valimised

Valitsused

Enne põhiseadusliku korra taastamist:

Põhiseaduslikud:

Majandus

Eksport

Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikatööstuse toodangut, autosid (Venemaale ja Valgevenesse).

Import

Keskmine palk

Leedu keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8278 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 20,2%).

Religioon

Leedu on katoliiklik maa: katoliku kirikusse kuulub 80% elanikkonnast.

Vaata ka

Välislingid


Euroopa Liit (EL) EU lipp

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)

Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari


Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias

² suurem osa territooriumist Aasias
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Leedu"

This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.