|
Article on other languages:
|
Maa ja riigidHiina (traditsioonilises hiina kirjas 中國; lihtsustatud hiina kirjas 中国; pinyin Zhongguo (Zhōnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandžuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus). Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja Taiwani all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis Taiwan). Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandžu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. (Vaata ka: Hiina ajalugu, Hiina maailma keeltes) Hiina Rahvavabariik
Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá rénmín gònghéguó)) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam. TerritooriumHiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Aomeni). PoliitikaLähemalt artiklis Hiina poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhuis kontroll kaadrite üle. Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem. On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju. HaldusjaotusLähemalt vaata artiklist Hiina haldusjaotus Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani provintsi (台湾), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis Taiwani staatus). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust (直辖市) suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda (特别行政区). Järgneb Hiina RV kontrolli all olevate 1. järgu haldusüksuste loend.
Teadus ja tehnoloogiaHiinast tulnud tehnoloogilised leiutised on järgmised:
Vaata kaVälislingid
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.